Mauretaania lillemuru"

Mauretaania muru.
Õitsev muruplats !
Ainuke muruliik, mida niidetakse üks kord hooajal. Üle tuhande aasta tagasi, kui araablased asutasid oma riigid Põhja-Aafrikas ja Hispaanias, ehitasid nende valitsejad grandioosseid losse. Maailma erinevatest otstest kohale toodud sajad aednikud lõid hämmastavaid, meie päevini säilinud parke. Nendes, korralike puude vahel on maa kaetud Euroopale tavalise rohelise murude rohu asemel tagasihoidlike, kuid erakordselt veetlevate põllulilledega. Toredad põllulilled, aga ka murude kõrgekvaliteetsed seemned. Enamik on suurepärased meetaimed, mis meelitavad enda ligi mesilasi ja liblikaid. See teeb muru veel ilusamaks ja muudab selle eriti veetlevaks.
Koostis: ühe- ja mitmeaastaste lillede seemned + heintaimede seemned. 500,0 g = 100 m2.
Pakis seemneid 500,0 g.

Kui Te tahate omale muru, aga iganädalane niitmine ei ole sobiv meelelahutus või hoopis ei ole ideaalselt pügatud muru Teile meele järgi, sii muretsege omale aeda mauretaania muru. See ei sarnane tasase vaibaga, vaid meenutab meeleolukat aasa, kus kasvavad moonid, karikakrad, rukkililled, meelespead, kellukad, kirikakrad, kilbirohud, ibeerised. Aga niita on vaja seda vaid üks kord suve jooksul. 
Keskajal oli mauretaania muru suure populaarsusega. Teda külvati aeda puude alla, et õhtul oleks hea jalutada, aga moodustati ka avarasse aiaossa maureataania aasasid, kus kasvas see nagu mitmevärviline lillemeri.
Klassitsismi tulekuga huvi looduslike aasade vastu kadus, kuid meie ajal on inimesed jälle pöördunud looduslikkuse poole ja mauretaania muru on väga moodne aiakujunduse osa. Peale iseseisva kasutamise dekoratiivse elemendina on sellise muruga hea haljastada kallakuid, hekiääri, kus niitmine on raskendatud. Aga teda saab külvata ka puude alla, vabastades end niimoodi rohimisest ja võraaluse pinna kobestamisest. Et sellisel aasal oleks hooldatud ilme, siis kastetakse ja väetatakse teda kevadest suve lõpuni, aga niidetakse nagu eelpool mainitud, vaid üks kord - varasügisel. Selleks ajaks jõuavad aasalillede seemned valmida ja maha pudeneda, et järgmisel aastal oleks muru taas kaunis.

Põhisoovitused:
Mulla etevalmistus. Septembris, oktoobris pärast õitsemist ja seemnete valmimist viiakse läbi iga-aastane niitmine 8-10 cm kõrguseks mullapinnast. Sobivad toitaineterikkad aiamullad ja päikeseline kasvukoht. Enne külvi peab mulla 30 cm sügavuselt ümber kaevama, puhastama kividest ja umbrohujuurikatest. Mitte väetada. Muld tasandada, rullida ja kergelt äestada. Mõlema paki sisu ettevaatlikult läbi segada. Ühtlase tärkamise saavutamiseks soovitame me seemned läbi segada kergelt niisutatud liivaga vahekorras 3:1. Külvi peab läbi viima kahes suunas - osa seemneid piki ala, teine osa - põiki, niiskesse mulda sügavusele mitte üle 0,5 cm. Pärast külvi muld rullida. Ühtlaste tõusmete ja nende edasise arengu saavutamiseks peab jälgima mullaniiskust - muld ei tohi ära kuivada. Niidetud hein jäetakse 3-5 päevaks, seejärel aga koristatakse ära.
Külvamine. Aprill-juuni, augusti lõpp - september. Kevadise külvi puhul hakkavad kõik suvelilled õitsema ja jõuavad isegi seemneid anda! 50 ruutmeetrile. Karp sisaldab 2 pakki: ühes - kõige kõrgekvaliteetsemate murutaimede seemet. Teises - eri liigi põllulillede seemet. Enamus neist on suurepärased meetaimed ja meelitavad ligi mesilasi ja liblikaid, mis teeb selle muru veel palju ilusamaks. Seemneid säilitada kuivas kohas.

Nikolai Komarov "Mavritansky Gazon".

Mauretaania muru - see muruliik oli väga populaarne keskajal, kuid hiljem, kui aedadesse rajati niite kõrrelistest kui ka lillepeenraid, läks mauretaania muru moest. Viimastel aastatel on huvi tema vastu jälle järk-järgult tõusnud. Muidugi ei maksa sellist õitsvat aasa rajada suurele pinnale, asendades sellega lillepeenrad, kiviktaimla või muud peenrad, kuid alati leidub kohta (heki ääres või viljapuude all), kus seda kasutada. Suurtes aedades või parkides rajatakse niisugust muru väludele. 
Mis siis kujutab endast mitmevärviline lilleaas ehk mauretaania muru? 
Tavaliselt koosneb see kõrreliste ja mitmesuguste kauniõieliste taimede seemnetest. Sõltuvalt koostisest võib olla nii üheaastane kui mitmeaastane murusegu. Ja olgugi, et välimuselt on nad suhteliselt sarnased, erineb nende hooldus tunduvalt. Üheaastane muru koosneb peenete kõrtega kõrrelistest ja üheaastastest kaunilt õitsvatest taimedest.
Õitsvate suvelillede segusse kuulub tavaliselt 10-15 liiki, mis vastavad järgmistele nõuetele – taime kõrgus mitte üle 30-50 cm, mitte liiga tugevasti harunev, külvist õitsemiseni kulub vähe aega. Mida mitmekesisem suvelillede valik, seda rikkalikum ja pikem õitsemisaeg. 
Mauretaania murusse sobivad: saialill, rukkilill, muskusjumikas, lina (sinine ja punane), kukekannus, kipslill, ibeeris, nemeesia, kesalill, mustköömen, hiina nelk, käokannus, magun jt. 
• üheaastane mauretaania muru rajatakse nagu iga teinegi tasandatud ning prahist ja umbrohust puhastatud maale. Muld peab olema piisavalt viljakas ja mitte happeline. Ei tohi ka vett koguneda, vastasel juhul tuleb teha drenaaž. Mulla struktuuri ja viljakuse parandamiseks antakse orgaanilist väetist (kõdusõnnikut, komposti, turvast) ja liiva. Seemned külvatakse mai I poolel tuulevaikse ilmaga ja rehitsetakse mulda. Pärast seda kastetakse kastekannust – rikkalikul, kuid äärmiselt ettevaatlikult, et seemneid mitte välja uhtuda. Tõusmed ilmuvad 7-15 päevaga, aga juuli alguseks peab muru juba õitsema. Peamine on – määrata õieti pügamise aega. Kõrrelised kasvavad kiiremini, seepärast tehakse esimene niitmine kohe peale kõrreliste rohttaimede ilmumist, kuid enne enne lillede kasvamahakkamist. Edasine hooldus on põhiliselt kastmine. Teist korda niidetakse peale enamuse suvelillede õitsemist. Üheaastast muru pole teiseks aastaks jätta mõtet, kuna kuigi osa lilli jõudis seemet maha pui stata ja kõrrelised kasvasid laiali, jääb järgmisel aastal taimede seis ikkagi hõredaks ja liigiline koosseis vaesemaks. 
• õitsva aasa imiteerimiseks sobib mitmevärviline muru, mis koosneb mitmeaastastest kõrrelistest ja lilledest, soovitatavalt kohalikest. Muru rajamisel tuleb eelkõige tähelepanu pöörata umbrohutõrjele. Sest tavalises murus tänu pidevale pügamisele umbrohud järk-järgult kaovad, aga õitsva muru puhul seda ei toimu. Mulla ettevalmistus on põhiliselt samasugune kui muu muru puhul, kuid ei maksa anda liiga palju väetist ja tasandada liig hoolikalt mullapinda.